Maikuu jooksul viisid meie õpilased mitmes Raplamaa põhikoolis läbi tehisaru teemalisi tunde, kus räägiti nii TI võimalustest kui ka ohtudest õppimisel. Tunde toimus Rapla Kesklinna Koolis, Rapla Vesiroosi Koolis, Järvakandi Põhikoolis, Kabala Põhikoolis, Märjamaa Gümnaasiumis ning Rapla Noortekeskuses. Mõned kohtumised toimuvad veel ka uue õppeaasta alguses.
Tundides tutvustasid gümnasistid noorematele õpilastele, mis on tehisaru, kuidas see töötab ning kuidas seda õppimisel targalt kasutada. Arutleti ka selle üle, millised ohud võivad kaasneda liigse või läbimõtlemata TI kasutamisega. Lisaks näitasid õpilased noorematele teemakohaseid videolõike, jagasid isiklikke kogemusi ning viisid läbi praktilisi ülesandeid. Tunni käigus koostasid põhikooliõpilased sõnapilvi, mängisid Kahooti ja võrdlesid enda kirjutatud luuletusi tehisaru loominguga.
Rapla Gümnaasiumi õpilased on sellel õppeaastal saanud palju teadmisi tehisaru teemadel. Läbitud on gümnaasiumidele mõeldud TI-hüppe pilootaasta, mille tulemusena saavad õpilased tasuta kasutada õppimiseks mõeldud tehisaru õpirakendust. Lisaks on Secunda ja Prima prantsuse keele õppijad osalenud Erasmus+ projektis „Digivahendite ja tehisaru mõtestatud kasutamine õppetöös“. Selle projekti raames õppisid õpilased tehisaru paremini tundma ning viisid Rapla Gümnaasiumis läbi tehisaru teemalise maailmakohviku, mille eesmärk oli tõsta õpilaste teadlikkust TI teemadel ja kaasata neid kooli tehisaru kasutamise põhimõtete kujundamisse. Järgnevalt osaleti Prantsusmaal õpirändes, kus tutvustati prantslastele Rapla Gümnaasiumi noorte mõtteid tehisaru ja õppimise teemadel ning tutvuti nende kogemuste ja põhimõtetega tehisaru kasutamisel.
Seejärel valmistasid õpilased ette TI ja õppimise teemalised esitlused, et minna ka oma „noorematele kolleegidele“ põhikoolides tehisaru teemalisi teadmisi jagama. Kuigi TI-hüppe pilootaasta oli esialgu suunatud gümnaasiumiõpilastele, puudutab tehisaru kasutamine tegelikult kõiki õppijaid. Teadaolevalt kasutavad tehisaru juba paljud põhikooliõpilased, mistõttu on oluline rääkida lisaks selle võimalustele ka vastutustundliku kasutamise põhimõtetest ning võimalikest riskidest. Just seetõttu pidasid õpilased oluliseks jagada oma teadmisi ja kogemusi ka nooremate õppijatega.
Tehisaru võimaluste kõrval pöörati tundides palju tähelepanu ka selle teadlikule ja vastutustundlikule kasutamisele. Aruteludest jäi kõlama mõte, et kõigepealt tuleb mõelda ise ja alles seejärel kasutada tehisaru abi, et mitte kaotada oma mõtlemisvabadust. Seda põhimõtet võtavad hästi kokku ajuteadlase Jaan Aru sõnumid: „Pärisaru enne tehisaru“ ja „Tehisaru kui treener, mitte teener“.
Üldiselt võeti gümnasistid põhikoolides hästi vastu ja nad jäid oma õpetajakogemusega väga rahule. Noori kiideti sisukate ja asjalike esitluste eest.
Üks gümnasist kirjeldas kogemust järgmiselt: „Õpilased olid väga viisakad ja rääkisid aktiivselt kaasa. Luuletuse ülesanne õnnestus hästi ning jõudsime järeldusele, et inimese enda kirjutatud tekst oli loogilisem kui tehisaru loodud tekst.“
Teine õpilane tõi esile, et tunnid kujunesid väga kaasavaks: „Mul läks väga hästi. Lapsed küsisid küsimusi ja rääkisid kaasa ning ka õpetaja jagas näiteid sellest, kuidas ta on tehisaru õppimisel kasutanud.“
Noorte hinnangul näitasid tunnid, et huvi tehisaru vastu on põhikoolides suur ning teadlikku arutelu selle võimaluste ja ohtude üle on vaja juba varases eas.