Õppekoormus

 

KITSAS või LAI MATEMAATIKA

Milles on erinevus? 

Lai matemaatika ja kitsas matemaatika erinevad nii sisu kui ka käsitluslaadi poolest. Laias matemaatikas käsitletakse mõisteid ja meetodeid, mida on vaja matemaatikateaduse olemusest arusaamiseks. Kitsa matemaatika õpetamise eesmärk on matemaatika rakenduste vaatlemine, et kirjeldada inimest ümbritsevat maailma teaduslikult ning tagada elus toimetulek. Vaata gümnaasiumi riikliku õppekava Lisa 5.

Kitsast matemaatikat on riikliku õppekava järgi ette nähtud 8 kursust, laia matemaatikat 14 kursust. Riigieksamiks valmistumisel on sul võimalik valida ka eksamieelseks kordamiseks vastavaid valikkursusi.

Edasiõppimisvõimalused on kitsa või laia matemaatika õppijatel erinevad. Sisseastumistingimuste kohta tuleb infot hankida vastava kõrgkooli kodulehelt konkreetset eriala silmas pidades. Kitsas matemaatika on mõistlik valida, kui kõrgkoolis õpitavatel erialadel ei ole vaja laia matemaatika läbimist ja vastavat riigieksami tulemust.

Gümnaasiumi lõpus on õppijal kohustus sooritada matemaatika riigieksam. Õppija peab valima, kumma eksami ta sooritab. See tähendab:

- laia matemaatika kursused läbinu võib valida kitsale või laiale matemaatikale vastava riigieksami; 

- kitsa matemaatika kursuse läbinule on jõukohane kitsa matemaatika eksam. Laia eksami sooritamiseks tuleb paljud teemad iseseisvalt õppida.

Laialt programmilt saab kitsale üle minna alati, mõistlik on seda teha Tertia aasta lõpus, kui viis kursust on läbitud. Kitsalt programmilt laiale üleminek on keeruline, sest kursused erinevad üsna palju. Üleminekul tuleb teha palju iseseisvat lisatööd.

Valik on õppija enda teha. Soovitame mõelda õppeainetele, millele tahetakse keskenduda, ja eluvaldkonnale, kus tulevikus tegutseda. Nõu saab pidada oma vanematega ja või kooli õppenõustajaga. Kitsa matemaatika grupi avame sel juhul, kui on piisavalt suur õppida soovijate hulk.

 

TEINE VÕÕRKEEL

Rapla Gümnaasiumis on esimeseks võõrkeeleks inglise keel. Teise keelena saab jätkata vene keele või saksa keele õppimist. Vene keele asemel on võimalus alustada prantsuse või saksa keele õppimist suuremas mahus, et jõuda kolme aastaga B1-tasemele.

Selleks, et oleks võimalik kolme kooliaastaga saavutada B1 keeleoskustase, oleme ette näinud 3 kursust õppeaastas, kokku seega 9 kursust.

Keelevahetuse võimaluse väljapakkumisel oleme lähtunud järgmistest asjaoludest:

• viimastel aastatel on keelte omandamisel muutunud nii sotsiaalmajanduslikud tingimused kui ka õppijate individuaalsed põhjused ja eesmärgid;
• saksa või prantsuse keelt õppides avarduvad võimalused jätkata õpinguid saksa või prantsuse keelt kõnelevates riikides;
• saksa või prantsuse keele tähtsus ELs kasvab, arvestades erinevaid arenguid;
• Eestis suureneb vene keelt emakeelena kõnelevate noorte hulgas eesti keele ja inglise keele oskus.

Vene keele õppimise ja vahetamise osas valiku tegemine on õppija jaoks uus võimalus, mitte kohustus. Valiku tegemine eeldab, et õppija on oma otsuses kindel ja valmis panustama uue keele õppimisse. Vene keele õppimist on võimalik jätkata valikkursuste võtmisega. Vene keele jätkamisel on kohustuslikke kursusi 5.

Tertiasse õppima asuja teavitab oma valikutest sisseastumiskeskkonna kaudu.